Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

Kolmanda nädala ülesanne: Õppematerjalide loomisega seotud keskkonnad, tarkvara ja lugemine.

Tutvusin põgusalt kõigi lugemismaterjalidega ja valisin Wiley artikli lähemaks uurimiseks. Sealt leidsin kompaktse ja selge definitsiooni, mis on õpiobjekt. Definitsioon Wiley (2000) artiklist:  “Igasugune õppimist toetav taaskasutatav digitaalne ressurss.” Õpiobjektidega seotud peamised probleemid õpidisaini kontekstis on valmis õpiobjektide kombineerimine – sisu ja järjestus – ning õpiobjektide mõistliku suuruse küsimus – kompromissi leidmine taaskasutuse lihtsuse ning katalogiseerimise kulutuste vahel.

Ma leidsin olevat küllaltki kasuliku ja minu jaoks selgitavana Wiley metafooriarenduse, kus ta kirjeldab senist Lego klotside põhimõtet ning põhjendab selle edasiarenduse vajalikkust. Ta toob õpiobjektide valdkonnas tavapärase Lego metafoori asemel välja uue ja sobilikuma metafoori – “aatom.” Selle põhjal loetleb ta kolm olulist punkti, mis kirjeldavad õpiobjektide omadusi kriitilisemalt võrreldes Lego klotsidega: * Iga aatomit ei saa kombineerida iga teise aaatomiga. * Sõltuvalt aatomi sisestruktuurist, saab teda teistega siduda vaid teatud struktuurina/järjestuses. * On vajalik teatav treenitus/oskus-teave, et siduda erinevaid aatomeid. (Wiley, D. A. 2000)

Mul puudub eelnev praktiline kogemus õppematerjalide loomiseks mõeldud tarkvaraga. Õige vähe olen vaadanud eXeLearningut ning otsustasin seda lähemalt uurida. Esiteks vaatasin mida kursusekaaslased olid oma blogides exeLearningu kohta kirjutanud ning mida sellega valmistanud. Nii sain kiire ülevaate pakutavatest võimalustest. Edasi laadisin tarkvara omale arvutisse ja mängisin sellega. Proovisin läbi erinevad materjaliesituse, ülesannete ning enesekontrolli meetodid ja vahendid. Mulle tundub see üpris lihtne ja kergesti omandatav, piisavate võimalustega esitamaks erinevat tüüpi materjale ja kontrollimaks teadmisi erinevaid küsimuse tüüpe kasutades. Miinustena nõustun kogenuma kursusekaaslase Ingridi arvamusega, et muudatuste tegemiseks on see vahend kohmakas ja veebipõhised alternatiivid võivad kasulikumaks osutuda. Oma katsetusi ma eksponeerida ei soovi, kuna seostatud materjali polnud omastkäest võtta.

Repositooriumeid pole otseselt mingi konkreetse materjali otsinguks kasutanud. Küll olen uurinud varem MIT OCW, et juhuslikult midagi huvipakkuvat leida. Ma eelistan audio või video loenguid, et neid siis vabal hetkel kuulata ja silmaringi või konkreetseid teadmisi suurendada. Selleks olen kasutanud erinevaid lehti, mis koondavad ülikoolide videoloenguid. Koolielu olen uurinud, kuna see mulle võõras oli, aga paljude koolikaaslaste jaoks midagi igapäevast. Huvitav oli vaadata, mis materjale seal leidub ja kuidas neid koolides tehakse. Siinjuures meenub eelmisel semestril Tallinna Ülikoolis kuuldud üllatavad mõtteavaldused. Loengut andnud õppejõud unistas valjuhäälselt sellest, et õpetajad võiksid teistega jagada enda loodud materjale ja nii “oleks maailm ilusam koht,” kus jagaksime ja edendaksime loovust. “Miks küll ei võiks nii olla?” Kursusekaaslased noogutasid nõustumise märgiks ja mina sain olla kõikidele valgustajaks, et selliseid võimalusi on mitmeid, õpetajad teevadki seda ja kõige tipuks on meie oma koolis vastav keskus, mis tegeleb koolidele nende vahendite ja võimaluste loomisega. Ehk see teadmine levib ja suurema teadlikkuse läbi muutuvad ka repositooriumid veel huvitavamateks.

 

Viited:

Wiley, D. A. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. A. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version. Retrieved from http://reusability.org/read/chapters/wiley.doc

Õpileping iseendaga – Digitaalsed õppematerjalid

Esimese nädala ülesande postitus: Kevad 2011 semestri õpileping aine Digitaalsete õppematerjalide koostamine sooritamiseks.

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine, selleks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine: tehnoloogiad ja vahendid, autoriõigused ja viitamine, sisupaketid ja õpiobjektid ning nende metaandmetega kirjeldamine, multimeedial põhinevate testide koostamine.

Eesmärgid –

• Vähemalt ühe vahendiga täpsem tutvumine, et võiks öelda, et sellega oskan luua standardile ja nõuetele vastavat õppematerjali.

• Autoriõiguste ja viitamise selgeks saamine õppematerjalidega seotud küsimustes.

• Edukas ja hästikorraldatud grupitöö, mille tulemusel valmib esitletav “ühte õppematerjalide loomise vahendit tutvustav õppematerjal.”

• Siduda õpitav eelmise semestri sama valdkonna ainetes omandatuga – õpikeskkonnad ja -võrgustikud, õpidisain ja IT arendamisega seonduvad juriidilised probleemid.

• Õigeaegselt sisukate postituste kirjutamine.

• Aktiivne osalemine võrgustikus, kommenteerimine.

Strateegiad – Ajaplaneerimine – pean järge oma eesolevate ja tehtud tööde tähtaegades enda “semestriplaani” dokumendis ning planeerin hästi aega, et lugemiste, katsetamiste ja kirjutamistega õigeaegselt valmis saada. Planeerin lisaaega, et iseseisvalt (klassitunnis osalemata) teostada praktikumi tööd. Järjepidev töö – kõikide teemade järjestikune omandamine kursusematerjalide, kaaslaste blogide ja arutelu kaudu.

Vahendid/ressursid – Kasutan ülikoolide ligipääsu teadusartiklitele. Valin neid kohustusliku/soovitusliku kirjanduse loetelust. Jälgin kursusekaaaslaste blogisid ja kommentaare. Aeg.

Hindamine – Hinnang on positiivne, kui:

• Olen aine lõpuks esitanud kõik nõutud tööd heal tasemel ja väljendanud nendes oma uusi teadmisi ning kogemusi.

• Tunnen, et pühendusin vajalikul määral.

• Grupitöö on olnud edukas ja tulemus esitletav heal tasemel.

Mina olen… üks semester hiljem.

Tere uutele õpikaaslastele ja teistele, kes miskipärast siia sattunud. Minu nimi on Maarja ja ma olen IMKE teise aasta magistri tudeng ning see minu eelmise semestri algusega võrreldes värskendatud enesetutvustus.

Minu peamine suund õpingutes on olnud kasutajaliideste disainiküsimused ja sellega seonduva uurimine. Täpsemalt, mind huvitab kasutajakogemus (mitte pelgalt kasutatavus) interaktiivsetes keskkondades ja erinevate digitaalsete rakendustega suhtlemisel. Hetkel tegelengi sellealase kirjanduse sees tuhnimisega, et täpsustada oma magistritöö teemat.

Tudengielu kõrval naudin erinevaid kunsti loomise protsesse – maalimist, visandamist, joonistamist, graafikat, kõikvõimalikele pindadele omaloomingulise jälje jätmist. Minu seniseid töid võib näha veebialbumis, millest püüan ajajooksul oma kodulehte arendada. Viimasega tegin natukene algust, et esitleda mõningaid generatiivse kunsti töid eelmisel semestril vastavas aines.

Siin on minu pilt, kuid klassiruumis me ei kohtu, vähemasti mitte enne mai kuud, kuna seni elan Prantsusmaal Rennes ja püüan siit aktiivne online kursusekaaslane olla. Edukat ja aktiivset osalemist!