Flashback Autumn 2010

The last semester – autumn 2010 – was again a new kind experience as I decided to concentrate even more than before on building my personal study plan. Structuring the process was strongly supported by several courses which gave tasks to describe the process, to visualise the process, to evaluate the process.. of planning my studies. Now at the beginning of the next semester, I will look back and summarise the semester..

First, I chose all I found interesting, suitable and doable under my conditions from IMKE curriculum, then I chose courses according to the same criteria from Educational Technology curriculum and finally I searched the TLU course catalog to find any other interesting courses to fill in some gaps in the schedule. All together I chose 9 courses + 1 to visit just for listening during September and October.

The results:

* Satisfied with the collection of the courses – various and new fields.

* Suitable time table –  all courses that needed personal presence were at the beginning of the semester enabling me live abroad from November.

* Good planning and setting goals + personal deadlines enabled concentration on every course.

* Excellent grades with no exceptions :)

To summarise – I can highly recommend concentrating well on the process of selection, time management and planning as well as getting to know the proposed literature for the course and the background of the lecturer. Another important activity is to prioritise between the courses – on which to pay most attention and which mey be taken more loosly. And this semester I got acquinted to writing a learning contract with myself to plan a course (or the whole semester) which I migth use in the future.

Next step: Planning the beginning semester as well as the graduation and Master Thesis.. :)

Update to beginning semester shows that all courses I was planning to take assume quite a big percent of participating in person.. So, no courses this semester. I shall concentrate my thoughts on the thesis and also two web sites I have started building – my personal site and the site for a small company Koduköök producing bakery and culinary products.

Kokkuvõte – Refleksioon

Viimaseks ülesandeks aine Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud raames on refleksioon õpitule ja protsessile, aluseks saab võtta kursuse alguses koostatud õpilepingu iseendaga. Seejuures tuleks vastata mõnedele püstitatud küsimustele.

Kas eesmärgid said täidetud? Minu sõnastatud eesmärgid:

“Kujundada arusaam ja oskused, kuidas võtta (või anda) maksimum (kasutada olemasolevat maksimaalse efektiivsusega) õpikeskkondadest ja -võrgustikest neid kasutades või luues. Selle eesmärgi täitmine parandab minu teadmisi ja oskusi nii kasutajana kui ka nende vahendite võimaliku tulevase loojana.”

Kõige õigem oleks öelda, et ma sain tunduvalt targemaks küsimustes, mis on õpikeskkond, õpivõrgustik, virtuaalne, reaalne, avatud, suletud ning mis on ühe või teise eelised ja puudused. Kuigi ma esialgu arvasin, et puutun siin aines kokku konkreetsete keskkondadega (Moodle, Elgg..), siis see osakaal oli tunduvalt väiksem kui teoreetilise aluse  ja ühe või teise keskkonna/võrgustiku eesmärkide selgitamine.

Ja tagantjärele olen selle tulemusega väga rahul, kuna olemasolevate kogemuste põhjal (näiteks Moodle või iCampuse kasutamine) sai õpitud teoreetiliste aluste, mõtiskluste ja arutelude kaudu vajalikud arusaamad kujundatud. Viimastest on ka kahtlemata abi nii kasutaja, looja kui sobiliku vahendi valijana.

Mis töötas ja mis mitte? Materjalide lugemine, nende põhjal enda arvamuse kirjutamine ja selgitamine on nö standard lahendus meie õppes. Siin püüdsin olla ka aktiivsem kommenteerija, et blogides tekiks arutelu. See õnnestus paremini kursuse alguses ja oli sel ajal väga kasulik, sest mitmetel osalejatel oli väga huvitavaid reaalseid kogemusi, mis täiendasid meeldivalt teadmisi sellest, kuidas mingi meetodi kasutamine koolis mõjunud on.

Väga positiivsed olid paar isiklikumat ja praktilisemat ülesannet – enda e-portfoolio ja õpikeskkonna ning -võrgustiku kujutamine. Nendega võiks vähemal-rohkemal määral ka edasi tegeleda, kuid kursusel tehtud algus andis palju mõtteid. Need on kasuks nii iseenda ümbruse märkamisel ja kaardistamisel kui ka õpitud teooria rakendamisel.

Minu tugevused ja nõrkused. Pean ajaplaneerimist ülioluliseks, kuna selleta ei suuda teostada plaane ja täita eesmärke sellisel viisil nagu mulle enim meeldiks. Selle semestri jooksul olen seda oskust kahtlemata edasi arendanud, kuid avastanud ka nõrkusi. Peamiselt on need küll seotud teiste inimeste poolse tegevusega, mida ei osanud ette näha. Näiteks oli korraga käimas kolm grupitööd, kus kõik teised inimesed käivad tööl ning tegelevad kooli asjadega kas viimasel minutil või lihtsalt minu uneajal. Seega kui olin planeerinud midagi iseseisvatest asjadest viimasel hetkel teha, siis sattus korduvalt nii, et ka kolme grupitöö inimesed ärkasid sel hetkel ja tahtsid tööle asuda. Kui seda püüda lahendada, peaks ilmselt endale pidevalt varuaega jätma, aga see on kahtlemata minu nõrk külg.

Kuhu edasi? Esiteks loodan, et leian ja osalen lähemas tulevikus mõnel Plenk laadi kursusel või siis võrgustikus. Teiseks, tekitas uudishimu edasi uurida teema avatud keskkondadest ja sellest, kuidas väga põnevalt mõnd kursust kokku panna kasutades olemasolevaid vahendeid, näiteks ka meie grupitöö idee edasiarendamine. Kolmandaks, hoian silma peal kevadsemestri kursustel, mis võiksid huvitavat täiendust senisele pakkuda. Neljandaks, püüan kasutada tulevaste ainete ja tegevuste puhul midagi õpilepingu taolist, kuna selle jälgimine on hea, pidepunkt ja ka tagasivaateks ning enesearengu suunamiseks.

Kokkuvõtteks, suur tänu juhendajatele ja teistele osalejatele huvitavate mõtete eest, edu järgmistes tegevustes ning loomulikult mõnusat lumist Jõuluaega!

Üheksas nädal – tehnoloogiad ja standardid

Üheksanda nädala ülesanne: Tehnoloogiad ja Standardid.

Varasemast puudub mul kogemus standardite ja spetsifikatsioonidega otseselt õpikeskkondade või õppematerjalide osas, küll aga olen tuttav mitmete muude infotehnoloogia valdkonna standarditega, näiteks Duvali artiklis mainitutest HTTP, URL ja HTML (Duval, E., 2004). Standardite vajadus üldiselt on selge ja mõistetav – ei ole tarvis leiutada jalgratast ja väljatöötatud toimivate lahenduste kasutamine on igati loogiline. Lisaks saab standardeid tundes hõlpsasti hinnata töid ja organisatsioone, kui seal on kasutusel tunnustatud standardid.

Esitlusest “An introduction to SCORM 2004” võib veel standardite ja tehnoloogiate ja täpsemalt SCORM’i kasutamise positiivsete külgedena välja tuua arendamiskulude vähenemise, õpiobjektide otsingu ja korduvkasutamise võimalus, kestvus ja kohaldamisvõime (Pucci, F., Lorenzo, A.). SCORM on veebipõhise e-õppe standardite ja spetsifikatsioonide kogu. SCORM on jagatava õpiobjekti (sisuobjekti) ja õpihaldussüsteemi vahelise suhtlemise standard. (Ülevaade SCORM spetsifikatsioonist).

Seoses Veeb2.0 võimaluste suuremahulise kasutamisega meie õppes kokkupuutunud paljude mainitud tehnoloogiatega – näiteks RSS, märksõnad, vidinad, mikroformaadid ja ühekordne sisselogimine. Samuti ka vistutamine ehk inglise keeles embedding, mille eestikeelne sõna on küll minu jaoks tõeline uudis ja pigem ebapraktiline, kuna selle sõna tundjaid on ilmselt liiga vähe, et kasulik olla.

Seoses meie grupitööga tuleb ilmselt kasutusele peamiselt õpihaldussüsteemidega seonduv, kuna meie keskkond peaks olema suletud andmaks õppijale kogemuse projektimeeskonna liikmena. Projektid aga ilmselt tuginevad peamiselt suletud süsteemile. Kuid võib olla tuleb kasutada ka mõningaid avatud ja veeb2.0 lahendusi.

Kasutatud kirjandus:

Duval, E. 2004. Learning Technology Standardization: Making Sense of it All.

Ülevaade SCORM spetsifikatsioonist. LeMill, 2010.

Pucci, F., Lorenzo, A.,. SCORM for all. Slideshare.

Seitsmes nädal – Õpivõrgustikud

Seitsmenda nädala ülesanne: Õpivõrgustikud.

Õpivõrgustikud — mida tähendab sinu jaoks mõiste “õpivõrgustik” ning mis on need tunnused, mis on omased õpivõrgustikele:

Mõistete õpikeskkond ja õpivõrgustik taga peituvate erinevuste tajumine on minu jaoks esmapilgul natuke segane. Tundub, justkui keskkonnas mängivad olulist rolli tehnilised ja füüsilised vahendid, samas kui võrgustikus määravad suurimat rolli inimesed ja suhtlemine ning infovahetus nendega. Ja samas olid ka minu õpikeskkonna osaks inimesed ja kontakt nendega. Kas siis minu õpivõrgustik on osa minu õpikeskkonnast?

Lugemismaterjalides jagatud Alec Couros’e artiklis püstitab autor sama küsimuse – kuidas erinevad personaalne õpikeskkond ja õpivõrgustik ning mis suhe neil on teineteisega. Kui mina oleks öelnud, et võrgustik on osa keskkonnast, siis artiklis pakutakse välja, et keskkond on justkui võrgustiku alamosa. Ma jääks siin siiski enda juurde ja arendaksin võrgustiku kirjeldamiseks oma keskkonna joonist edasi. Sinna lisanduks ilmselt veel inimressurssi lisaks õppejõududele ja kaastudengitele, minu suhted ja sidemed nendega ning sotsiaalsemeediaga. Seega ma sõnastaksin oma keskkonna osades Infokeskkonna ümber Õpivõrgustikuks ja lisaksin sinna mõõtmeid, mis veel inimressursse ja sidemeid kirjeldaksid.

Õpivõrgustiku osade ja tunnuste loetlemisel oli abiks Adriana Berlanga (ja teiste) artikkel.

Õpivõrgustiku osad:

• Inimesed (osalejad, õppijad, õppejõud, teadlased, samast valdkonnast huvitunud, oma ala praktikud…) ja kontakt nendega
• Liikmete tegemiste “jälgimine”
• Suhtlemise viisid, vahendid (enamasti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad) ja sagedus
• Infovahetus ja kogumine
• Teadmiste genereerimine
• Koostöö

Õpivõrgustiku tunnused:

• Jagamine (teadmiste, tegevuste, ressursside, kogemuste)
• Isekasvav ja arenev
• Ettemääratud ajalise kestvuseta (elukestev)
• Sõltumatu kohast

Minu raamistik, mille põhjal erinevaid õpivõrgustikke saaks võrrelda  ja “PLENK 2010“ võrdlus meie kursusega.

TUNNUS	IFI7052	PLENK2010
Tekkepõhjus	Ametlik kursus ülikoolis  Ametliku hindamisega	Avatud kursus uurimuslikul eesmärgil?  Ametliku hindamiseta
Osalejate arv	26 + 2	enam kui 1000 + 4
Suhtlemise sagedus	iganädalane	iganädalane
Infovahetuskanalid	Wiki, Blogid, Delicious, Twitter, Rss feed ..	Wiki, Blogid, Live Video sessioonid, Uudisteleht, Foorum ..
Ressursid	Kirjandus, Liikmete blogid, Õppejõudude blogid ..	Blogid, Videoloengud, Külalisõppejõud ..

Viited:

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. In G. Veletsianos (Ed.). Emerging Technologies in Distance Education. Athabasca University Press. Online

Berlanga, A. (2007). Functionality for Learning Networks: Lessons Learned from Social Web Applications. Presentation at the ePortfolio Conference. October, 18-19, 2007, Maastricht, The Netherlands. Online

Kuues nädal – Personaalsed õpikeskkonnad.

Kuuenda nädala ülesanne: Personaalsed õpikeskkonnad.

Personaalne õpikeskkond toetab õppija enesejuhtivust ja refleksiivsust. Kui õppija sildistab enda loodud tekste ja muud loomingut, siis see võimaldab kollektiivse andmebaasi ja võrgustiku loomist ning selle tulemuseks on isiklike ja kollektiivsete teadmiste  ühendamine. Ka Edilson Arenase artikkel rõhutab ka sotsiaalse võrgustiku tekkimise ja juba olemasoleva kasutamise rolli isiklikus õpikeskkonnas.

Arenase artikkel mainib ka minu jaoks olulisimat alust igasuguseks tegevuseks ja ka personaalse õpikeskkonna loomiseks. Parimad tulemused saavutatakse, kui õppija tunneb ja omab kontrolli protsessi üle juba planeerimisest alates. Õppija määrab enda õpivajadused, strateegia ja ressursid, rakendavad neid ning hindavad oma eesmärke ja nende saavutamise protsesse.

Sealjuures tekivad olulised piirangud, mida silmas pidada, näiteks intstitutsionaalsed – kuivõrd on olemasolevate õppekavade raames võimalik isiklike vajaduste ja strateegiate järgi tegeleda.

Minu personaalne õpikeskkond

Magistriõpingute kolmandal semestril on mu õppekava mõnusalt enda äranägemise järgi koostatud ja minu personaalne õpikeskkond sealjuures osaliselt enda kujundatud, osaliselt aga kujunenud vastavalt õppejõudude eelistustele. Võrreldes eelmiste semestritega on see arenenud koos minu enesejuhtimise ja reflekteerimisoskustega.

Minu keskkonna aluseks on seega minu huvid, vajadused ja eesmärgid, mis kohanduvad ajas vastavalt mingi etapi refleksioonile. Rääkides komponentidest, mida magistriõpingute juures hetkel tajun, sõnastaksin oma õpikeskkonna osad järgmiselt: füüsiline keskkond (kodu, ülikool, auditooriumid, kohvik), infokeskkond (materjalid, allikad, veebirakendused), tehniline keskkond, kuhu kuuluvad, minu valitud enda jaoks kasutusele võetud programmid või lahendused, ning inimesed (õppejõud, kursusekaaslased).

Minu personaalne õpikeskkond graafiliselt:

 

Kasutatud kirjandus

• Henri, F., Charlier, B. & Limpens, F. (2008). Understanding PLE as an essential component of the learning process. In Proceedings of World Conference on Educational Multimedia, Hypermedia and Telecommunications 2008 (pp. 3766-3770). Chesapeake, VA: AACE.
• Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)
• Arenas, E. (2008). Personal learning environments: implications and challenges. In D. Orr, P.A. Danaher, G. Danaher & R.E. Harreveld (Eds.), Lifelong Learning: reflecting on successes and framing futures. Keynote and refereed papers from the 5th International Lifelong Learning Conference (pp. 54-59). Rockhampton: Central Queensland University Press.

Viies Nädal – E-portfooliod

Viienda nädala ülesanne: E-portfoolio mõistega tutvumine ja enda e-portfoolio analüüs või kavandamine.

E-potrfooliod asendavad mitmetes valdkondades senise CV rolli ning CV kui elulookirjeldus on osaks e-portfooliost. E-portfooliot võib kasutada nii kandideerides tööle või kooli kui ka muul põhjusel enda tegevuse esitlemiseks. Kuna tegemist on seniste (parimate) tööde kollektsiooniga, siis nende kokkupanemine eeldab teatud eneseanalüüsi, mis on oluliseks osaks täiskasvanuõppest ja pidevast enesearengust. Sellekaudu võib e-portfoolio kokkupanek olla kokkuvõtte ja analüüsimoment ning edasiste eesmärkide ja sihtide seadmise koht.

Pädevusepõhise koolituse blogipostituses tuuakse välja hindamise etapid, mis juhise portfoolio omaniku pädevuste hindamiseks – eesmärkide sõnastamine, tõendusmaterjalide kogumine (tehtud tööd ja tulemused), nende võrdlemine seatud eesmärkidega ja arvamuse vormistamine ehk hinnang. Nii saab e-portfoolio koostamise kaudu hinnata ka iseennast ja enda pädevusi. Samas postituses tuuakse välja e-portfoolio kui pädevuste hindamise vahend, mida kasutada näiteks VÕTA taotlemisel.

Portfooliokursuse blogis välja toodud Instructional Management Systems spetsifikatsiooni järgi jaotuvad portfooliod järgnevalt: hindamis-, esitlus-, õpi-, personaalse arengu, rühma- ja tööportfoolio.

Sellest jaotusest lähtudes olen kindlasti koostanud mingil tasemel õpiportfooliot, kuna väga mitmed kursused on olnud seotud iganädalase blogimisega, enda kõiki kursuseid olen dokumenteerinud teatud määral oma arvutis, seega on mul olemas erinevad osad, mille korralikul liitmisel ja süstematiseerimisel saaksin esitleda enda õppimisega seotud arengut. Hiljuti tekkis vajadus luua rühmaportfoolio, kui igasuguse virtuaalse õpikeskkonna kogemuseta õppejõud soovis, et kõik tema ainet võtnud tudengid “teeksid oma konkreetses aines tekkivad õpimapid üheskoos mingil moel internetis nähtavaks, et anda ülevaade selles aines tehtavast”. Tulevikku vaadates leian, et tahaksin koostada tööportfoolio, mis on erinevaid e-portfoolioid ühendav arhiiv, nähtav vaid omanikule ning millest vastavalt vajadusele esitletakse soovitud vaateid, kuid hetkel ei ole see mulle aktuaalne vajadus. Portfoolio, mille ma hetkel endale looksin oleks kas personaalse arengu või esitlusportfoolio.

Minu portfoolio

Ma ei ole teadlikult isiklikku e-portfooliot koostanud, kuigi olen koondanud oma erinevaid töid nii Picasawebi galeriisse, blogidesse kui kooli serverile. Seni olen tööle kandideerides või kellelegi enda oskustest ja kogemustest ülevaate andmiseks värskendanud ja kohandanud oma traditsioonilist CV’d  ja vajadusel lisanud lingi mõne tehtud töö juurde. Ilmselgelt ei ole tarkvaraarendusega tegeleval ettevõttel vaja näha minu tantsukogemust või maale-joonistusi, samas kui tantsuõpetaja või disainerina kandideerides on need olulised, seetõttu oleks koondlahendusena parim eelmainitud tööportfoolio.

Hetkel ei olegi koondada muud, kui töökogemused ja kursused CV’s, kunstiloomingu ja visuaalse disaini tööd ning koolitöödena tehtud väiksed katsetused või kirjatööd. Just hiljuti soovitati mul tutvuda wix.com võimalustega, et seal esitleda enda virtuaalset galeriid. Kursusekaaslastst on seda positiivselt maininud (ja kasutanud) ka Elyna ja Ingrid, nii et võiks täitsa proovida. Wix’i juures on esmapilgul miinuseks Flashi-põhisus, mis on nagu must kast ligipääsetavuse poolest – teksti ei saa märgistada, kopeerida, ilma flashita ei saa sealt ilmselt mitte mingit informatsiooni ega alternatiivset teksti.

Tutvunud erinevate avatud ja kommertslahendustega tundub mulle siiski meelepäraseim isiklik endaloodud veebileht, kuskil omal serveril (mõne tuttava hallataval). See peaks sisaldama visuaalselt meeldivat galeriid, tulevikus loodetavasti ka erinevate multimeedia tööde esitlemist, kaitstud ülikooli lõputöid, töökogemusi ja projekte, milles olen osalenud. Peamiseks põhjuseks isikliku veebilehe eelistamisel on soov tulevikus oma kunstitöid esitleda ja “reklaamida”. Ma arvan, et muudesse keskkondadesse enda lehe lingi lisamine oleks siis piisav, kuid kes teab, ehk muudan veel seda arvamust ja otsustan kasutada mõnd selleks loodud keskkonda.

Kolmas nädal – Sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonnas

Kolmanda nädala ülesanne: Sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna osadena. Eelised ja probleemid õppehaldussüsteemide ees.

Sotsiaalse meedia definitsioone leidub väga palju ja huvitava valiku neist saab juba kursusekaaslaste blogidest. Mina valisin omale sobiliku artiklist, mis rõhutas õppijate vahelis koostööd ning sellest sünergiast sündivat lisaväärtust haridusele. “Sotsiaalne tarkvara võimaldab kasutajatel suhelda, teha koostööd ja avaldada oma loodut paljudes erinevates vormides ning lubab neil tegutseda koos, et luua teadmisi, mis sobivad just igaühe spetsiifilistele vajadustele. (Owen, M jt., 2006)”

Sotsiaalse meedia vahendite kasutamise Eelised (Hall, R. 2009):

• Võimalikud väiksemad kulud
• Personaalne lähenemine
• Mitteformaalse mõõtme lisandumine haridusele (formaalsete keskkondade kõrval)
• Õppija omab õppeprotsessi – läbi personaalse õpikeskkonna kujundamise erinevatest elementidest
• Peaks arendama õppija oskuseid ise õppimiseks, kasutama oma keskkondi erinevates kontekstides ja parandama õppija mitmeid tulemusi või võimeid.

Erinevate tehnoloogiliste võimaluste kombineeritult kasutamine toetab rahvus-, kultuuride-, ülikoolide- ja valdkondadevahelise koostöö tekkimist ja toimimist ning kaotama piirangud õppimisvõimaluste vahel. Seda ideed käsitleb ka artikkel Opening Education (Owen, M jt., 2006), kus tuuakse paralleel igapäevases keskkonnas õppimisega – me küsime teistelt inimestelt, vaatleme midagi ja uurime, kuidas see toimib – sama töötab ka kollaboratiivse õppimise puhul, me õpime kaaslastelt, me küsitleme nende seissukohti, kommenteerime ja arutleme. Sealjuures küsitakse kas liigume e-learning‘u juurest c-learning‘u (collaborative, community või communicative) suunas.

Probleemid

• Sotsiaalses meedias õppetööde avaldamise avalikkus on mitmetes kaastudengite blogides esile tõstetud. Sageli on põhjuseks tõsiasi, et paljudele inimestele ei meeldi enda töid ja mõtteid kõigile kättesaadavalt avaldada ning seetõttu võidakse eelistada suletud keskkondi. Meil on ka kaastudengeid, kes eelistavad blogimise asemel õppejõule oma töid meilitsi saata ja ma pole kuulnud, et õppejõud keeldunud oleks. Ingridi blogis on aga positiivne näide sellest, kuidas blogimine paneb õpilasi enam pingutama, kuna kaaslaste arvamus muutub oluliseks komponendiks. Ja veel fakt, et õpetamine kasutades blogisid võimaldab õpilaste internetikäitumist jälgida ja neid suunata ning teadvustada.
• Vahendite paljusus ja tekkiv segadus, kui nende kasutamine algusest peale pole piisavalt põhjendatud ja selgitatud. Õpikogemus peaks algama (võttes arvesse ka osaliste tausta) tutvustuste ja viidetega, kuidas võtta valitud vahenditest maksimum.

 

Viited

Hall, R. (2009). Towards fusion of formal and informal learning environments: the impact of the read/write web. Electronic Journal of e-Learning. Volume 7, Issue 1

Owen, M., Grant, L., Sayers, S. & Facer, K. (2006). Opening education. Social software and learning

Õpikeskkond ja Õpihaldussüsteemi analüüs

Mis on õpikeskkond minu arvates?

Õpikeskkond võib olla nii kodu, kooli, töö, kui ka ükskõik mis muu keskkond, kus toimub õppimise protsess. Keskkond, kust saame informatsiooni, impulsse, mõjutusi, tagasisidet, kus osaleme aktiivselt, kogeme midagi ning omandame selle läbi uusi teadmisi ja oskusi.

Antud aine raamistikus kirjeldan virtuaalset õpikeskkonda enda seisukohast. Sellel on olemas samad omadused, mis mitte-virtuaalses õpikeskkonnas, ning lisaks tehnoloogial põhinevad võimalused.

Virtuaalne õpikeskkond on õppematerjale, suhtlus- ja teadmistekontrolli võimalust, isiklikku profiili ja ruumi (failiruum, multimeediat võimaldav) ning kollaboratiivset tööd ühendav ning kombineeriv süsteem. See võib olla ühendatud vormiliselt üheks keskkonnaks (nagu Moodle) või olla erinevate valitud vahendite kombinatsioon ehk hajutatud süsteem, mida hallatakse muul viisil.

Ühtne süsteem tundub olevat õppejõule või õpetajale lihtsamini käsitletav, kuid kui hajutatud süsteem koondada ühte rakendusse (mis tundub olevat EduFeedr’i eesmärk), siis on see miinus elimineeritud. Hajutatud süsteemi suur pluss on kasutajakesksus ja -sõbralikkus õppijapoolt vaadatuna, kuna kasutatakse olemasolevate keskkondade personaalseid kontosid.

Virtuaalse Õpikeskkonna funktsionaalsused:

• Õpiprotsessi toetamine
• Õppematerjalide koondamine + lisamaterjalide viited
• Suhtlus õppijate ja õppejõu-õppijate vahel
• Profiil
• Failide laadimine, multimeedia (deadline võimalus)
• Teadmistekontroll

Analüüs ühest õpihaldussüsteemist – Moodle

Valisin analüüsiks Moodle õpihaldussüsteemi, kuna seda olen kõige rohkem kasutanud – kaks täielikult online-kursust ja ühe projekti töökeskkond. Veel olen kokkupuutunud iCampuse, Trac’i ja IVA’ga.

Positiivne kriitika:

• Võrreldes teiste kasutatud keskkondadega on Moodle sisu selgemalt struktureeritud. (ilmselt pikemaajalise töö ja suure avatud arendajate kogukonna tulemusel)
• Funktsionaalsuselt on õppija poolt nähtu põhjal kõik vajalik olemas.
• Foorumil on mitmeid võimalusi voo esitamiseks – pesastatud, ajalises järjestuses jne.

Negatiivne kriitika:

• Keskkonna visuaalne disain – disain on kuidagi ajast maas ja liiga kirju (kuigi selle mulje võis tekitada ka õppejõudude poolt valitu ja nende lisatud “värvikoodil” põhinev tekstiesitlus).
• Sagedased tehnilised probleemid failide üleslaadimisel.
• Probleemid keskkonnas (pdf) failide avamisel – “ava, värskenda, salvesta ja siis vaata oma arvutis”
• Väike üleslaetavate failide lubatud suurus.

Õpileping iseendaga

Teema – Parimad praktikad tänapäevaste õppevahendite kasutamisel ja loomisel. Tutvuda mõningate uurimuste tulemustega, mis antud teemavaldkonnas on läbi viidud.

Eesmärgid – Kujundada arusaam ja oskused, kuidas võtta (või anda) maksimum (kasutada olemasolevat maksimaalse efektiivsusega) õpikeskkondadest ja -võrgustikest neid kasutades või luues. Selle eesmärgi täitmine parandab minu teadmisi ja oskusi nii kasutajana kui ka nende vahendite võimaliku tulevase loojana.

Strateegiad – Alustan ise taustauuringutega.. Vaatan, mida leian veebist ja sirvin õppekaardil olevat kirjanduse nimekirja. Saan/küsin Terjelt ja Hansult vajalikud viited ja soovitused keskkondade uurimiseks või materjalide/kohtade leidmiseks nende loomiseks. Teooria otsin veebist, võib-olla ka raamatukogust.

Vahendid/ressursid – Kasutan ülikoolide ligipääsu teadusartiklitele. Valin neid kohustusliku/soovitusliku kirjanduse loetelust. (Näiteks In Search of Next Generation Online Learning Environments ja Towards a Fusion of Formal and Informal Learning Environments: the Impact of the Read/Write Web). Leian artikleid ka Terje blogist edasi liikudes, näiteks konverentsi preceeding‘utest.  Sealjuures planeerin hästi oma aega, et lugemiste, katsetamiste ja kirjutamistega õigeaegselt valmis saada.

Hindamine – Hinnang on positiivne, kui olen aine lõpuks esitanud kõik nõutud tööd ja nendes väljendanud oma uusi teadmisi ja kogemusi õpikeskkondade ja -võrgustike osas ning tunnen, et pühendusin vajalikul määral.

Mina olen…

Tere uutele õpikaaslastele ja teistele, kes miskipärast siia sattunud. Minu nimi on Maarja ja ma olen IMKE teise aasta magistri tudeng. Minu peamine suund õpingutes on kasutajaliideste disainiküsimused, mõtte “mäng kui kasutajaliides” edasiarendamine ja sellega seonduva uurimine.

Tudengielu kõrval naudin erinevaid kunsti loomise protsesse – maalimist, visandamist, joonistamist, graafikat, kõikvõimalikele pindadele omaloomingulise jälje jätmist. Ma tunnen, et olen just uue aktiivsema perioodi alguses, kuid minu seniseid töid võib näha veebialbumis, millest loodetavasti tekib peagi mõnevõrra värskem versioon.